asamāhita
√dhā不等持、散亂
文法
- 簡義
- not meditatively composed; scattered; uncollected; unsettled; distracted; unsteady
- 字根
- √dhā
- 詞形
- 過去分詞·中性·主格·單數、過去分詞、過去分詞·陽性·主格·複數、過去分詞·陽性·主格·單數
變化形
Asamāhitaṁ・asamāhitaṁ・asamāhitañca・asamāhitā・asamāhito
用法摘要 AI
暫無用法摘要
在經文裡
-
Asamāhitaṁ vā cittaṁ asamāhitaṁ cittan ti pajānāti
或者,心未得定,〔他〕了知「〔此心〕未得定」。
《念處經》mn10:34.15・讀整段開示 → -
asamāhitaṁ vā cittaṁ asamāhitaṁ cittanti pajānāti
或了知未入定的心為未入定的心
《師子吼大經》mn12:8.16・讀整段開示 → -
Tassa taṁ vanapatthaṁ upanissāya viharato anupaṭṭhitā ceva sati na upaṭṭhāti asamāhitañca cittaṁ na samādhiyati aparikkhīṇā ca āsavā na parikkhayaṁ gacchanti ananuppattañca anuttaraṁ yogakkhemaṁ nānupāpuṇāti
他依止那林野而住,念未現起、亦不現起;心未得定、亦不得定;漏未滅盡、亦不趨向滅盡;無上瑜伽安穩尚未達到、亦不達到。
《林藪經》mn17:3.2・讀整段開示 →